Bernhardiinide terviseuuring


Aretusklubi Eesti Bernhardiin kogub bernhardiinide terviseandmeid. Ankeet on täiesti anonüümne.
Info ja küsimused kaspar.rammo@bernhardiin.eu

NB! Punase tärniga tähistatud küsimustele tuleb vastata, vastasel juhul ankeet ei salvestu.

A note on privacy
See ankeet on anonüümne.
Sinu vastus küsimustikule ei sisalda sinu kohta mitte mingit identifitseerimist võimaldavat infot, välja arvatud juhul, kui mõni küsimus seda spetsiaalselt küsis. If you used an identifying token to access this survey, please rest assured that this token will not be stored together with your responses. It is managed in a separate database and will only be updated to indicate whether you did (or did not) complete this survey. There is no way of matching identification tokens with survey responses.

Taustandmed

Bernhardini sünniaasta:

Karvatüüp:
Lühikarvaline
Pikakarvaline
Sugu:
Isane
Emane
Sünnikoht:
Eesti
Välismaal
Vanemad:
Mõlemad vanemad sündinud Eestis
Üks vanematest sündinud Eestis
Mõlemad vanemad sündinud välismaal
Ei tea
Bernhardiin, kelle kohta andmeid sisestan on:
Elus
Surnud

Eluajal põetud haigused

Eluajal põetud haigused.
Palun täpsustage haigus kommentaaris niipalju kui oskate.

Maokeerd
Luukasvajad
Muud kasvajad
Südamehaigused
Põletikud
Nakkushaigused
Mädaemakas
Idiopaatiline epilepsia
Tuvastatud põhjusega epilepsia
Muud neuroloogilised probleemid
Küünarliigese düsplaasia
Puusaliigese düsplaasia
Muud luude ja liigeste haigused
Lonkamine
Neerupuudulikkus
Endokirnoloogilised probleemid
Gastroenteroloogilised probleemid
Muud sisehaigused
Hot-spot jm nahapõletikud
Külmetushaigused
Uroloogilised haigused
Silmahaigused
Probleemid poegimisel
Vaagnaelundite prolaps ehk allavaje (perineaal song ja tupe väljalangemie)
Emakakeerd
Muud günekoloogilised haigused
Allergia
Kopsuhaigused
Muud eelpool nimetamata haigused
 
Idiopaatiline epilepsia on "päris" epilepsia st epilepsia, millel puuduvad selged tuvastatavad põhjused (epileptilisi krampe võivad põljustada ka ajukasvajamd, mürgitused jms).

 

Kasvajate puhul märkige ainult primaarne kolle, metastaase ja retsidiive ärge  eraldi välja tooge.

Neerupuudulikkus märkige ainult siis kui see on iseseisev haigus, mitte mõne muu haiguse tagajärjel tekkinud.

Täiendavad kommentaarid:

Välimik, iseloom ja käitumine

Tähelepanu!

Kehtiva standardi leiba siit:
http://fci.be/en/nomenclature/ST-BERNARD-61.html

EKL lehel olev tõlge on aegunud.

Bernhardiinil esines järgmisi standardis kirjaldatud vigu:
väljapoole rippuvad alamokad
hammaste puudumine
kerge ülehambumus
heledad silmad
väär silmalaugude liibuvus
nõgus või kühmus selg
tõusev või järsult laskuv laudjas
ettenähtud värvimärgiste puudumine
krussis karv
mittetäielikult või puudulikult pigmenteerunud ninapeegel, ninaümbrus, huuled ja lauservad
väär alusvärv, nt punakaspruunid pritsmed valgel taustal
Muud standardis kirjaldatud vead
Ei osaka öelda
Standardis kirjaldatud vigu ei esine(nud)
Bernhardiinil esines järgmisi standardis kirjaldatud tõsiseid (raskeid) vigu:
suurusega võrreldes liiga lühikesed jalad (madalajalgsus)
võimsad voldid peas ja kaelal
kõverad või väljapöörduvad esijalad
jäigad, O- või X-seisuga tagajalad
Ei osaka öelda
Standardis kirjaldatud raskeid vigu ei esine(nud)
Bernhardiinil esinesid järgmised standardis kirjeldatud diskvalifitseerivad vead:
ebakindel iseloom, agressiivsus
alahambumus, silmatorkav ülehambumus
nõrk iseloom
sinised silmad (klaassilm)
ektroopium, entroopium
täielikult valge karv või täielikult punakas karv (alusvärvi puudumine)
muuvärviline karvkate ja/või ninasõõrmed pigmenteerumata
minimaalsuurusest väiksem turjakõrgus
Diskvalifitseerivaid vigu ei esine(nud)
Ei oska öelda

Bernhardiinil esineb/esines:

 

iseloomuvigu
käitumishälbeid
iseloomuvigu ja/või käitumishälbeid (ei oska neil vahet teha)
iseloom ja käitumine on/oli tõukohane
ei oska öelda
 

Standardikohaselt on bernhardiin seltsi-, valve- ja õuekoer. Olemuselt sõbralik, rahuliku kuni elava temperamendiga,valvas. Diskvalifitseeriva veana on standardis välja toodud ebakindel iseloom ja agressiivsus.

Algselt oli bernhardiin pääste- ja valvekoer. Mungakloostri arhiivides pole infot selle kohta, millal koeri esmakordselt päästetöödel kasutati, kuid 1750. aastaks oli tavaline, et marronier´e saatsid koerad. Koerte laiad rinnad aitasid teeliste jaoks teed lahti lükata. Teated päästetöödest hakkasid kasvama, samas kui teated surmajuhtumitega lõppenud õnnetustest vähenesid. Koerte esmane ülesanne oli marronier´e saata, kuna nende hea tee tundmine oli retkel kõige kasutoovam. Koerad saavutasid ebahariliku oskuse udust ja lumetormidest läbimanööverdamisel. Alles hiljem võib lugeda vaid koerte poolt sooritatud retkedest. 1774. aastal kirjutas Genevast pärit maali-kunstnik M. J. Bourrit munkadest ja nende koertest. Ta annab mõista, et koerte päästealased saavutused on kurus hästi tuntud.

Eestis on bernhardiin eelkõige seltsikoer. Kuulekusvõistlustel osalejaid on üksikuid, ka pole teada teiste koeraspordialade harrastamist.

Koerte iseloomu geneetiline determineeritus on dokumenteeritud juba ammu. On näidatud, et erinevat tüüpi käitumine on kontrollitud üksikute geenide või geenirühmade poolt, samuti mitmed suuremad käitumuslikud erinevused tõugude vahel on määratud geenide poolt ja geneetilised erinevused võivad põhjustada erinevat iseloomu isegi sama tõu piires.

Võrreldes hundiga käituvad sellised tõud nagu bernhardiin rohkem kutsikalikult kui teised (näiteks terjer) ning seetõttu on rohkem sobivad perekoeraks oma iseloomu tõttu.

Aretuse seisukohast olulisemad punktid mida tähele panna on järgmised: geenid määravad ära nende omaduste avaldumise tugevuse ja et need omadused võivad varieeruda suures ulatuses, seda ka sama tõu ulatuses. Seetõttu on võimalik selekteerida välja soovimatud iseloomuomadused ja saavutada soovitud tulemusi suhteliselt kiiresti, tuleb vaid olla järjekindel valikukriteeriumite rakendamisel.

Kahjuks valitakse tänapäeval aretuskoeri peaasjalikult välimiku järgi. On leitud, et kuigi puhtalt välimiku järgi valitud koerad on üldjuhul vähem agressiivsemad, on nad ka aremad – kardavad elutuid objekte, inimesi, teisi koeri - ning vähem mänguhimulised ja uudishimulikud. Seltsivus ja mänguhimu on seltsikoera kaks olulisemat omadust, seega oleme välimiku järgi koeri selekteerides kaugel soovitud iseloomust. Vastupidi, on leitud, et mänguhimulised tõud, kes naudivad sotsiaalset kontakti inimestega on suurepärased pere lemmikloomad..

Bernhardiin ei tohi reageerida agressiivse käitumisega ootamatutele helidele, peab suutma liikuda vabalt rahvahulgas, võõral territooriumil, ei tohi olla agressiivne teiste võõraste koerte suhtes ja peab laskma ennast täiesti võõral inimesel vabalt puutuda. Paraku kõik bernhardiinid Eestis just leebe iseloomuga ei hiilga, ebameeldivaid juhtumeid on olnud ka näitustel, seda kuni näitustel osalemise keeluni.

Soovimatuteks iseloomuomadusteks bernhardiinidel on ebakindlus, argus ja agressiivsus, aga ka ülemäärane domineerimissoov, selliste iseloomu omadustega koeri ei tohi aretuses kasutada. Samuti on standardis öeldud „Kõik selgelt psüühiliste kõrvalekalletega või arenguhäiretega koerad tuleb diskvalifitseerida.“

Iseloom on see mida päritakse vanematelt, käitumine on iseloom + elu jooksul omandatud kogemused.

Täiendavad kommentaarid:

Surmapõhjus

Täitke ainult nende bernhardiinide kohta, kes pole enam meiega.
Kui vanaks Teie bernhardiin elas (aastates)?

Millesse bernhardiin suri?
Palun täpsustage surmapõhjus kommentaaris niipalju kui oskate.
Maokeerd
Luukasvaja
Muud kasvajad
Südamehaigused
Infektsioond
Nakkushaigused
Mädaemakas
Idiopaatiline epilepsia
Tuvastatud põhjusega epilepsia
Muud neuroloogilised probleemid
Küünarliigese düsplaasia
Puusaliigese düsplaasia
Muud luude ja liigeste haigused
Neerupuudulikkus
Endokirnoloogilised probleemid
Gastroenteroloogilised probleemid
Muud sisehaigused
Hot-spot jm nahapõletikud
Külmetushaigused
Uroloogilised haigused
Silmahaigused
Kopsuhaigused
Emakakeerd
Muud günekoloogilised haigused
Äkksurm
Muud eelpool nimetamata haigused
Õnnetusjuhtum
Ei tea